Nibelungide laul
"
"Miks lausuma pead ema, nüüd mulle mehest just?
Ei taha iial tunda ma mehe armastust.
Pean vagalt elutsemma, mu kuni võtab surm,
siis pääsen piinast mille toob kaasa arm ja eluhurm."
Kuid Ute vastas talle: "Nii ära tõota laps!
Ma tahan, et maailm ju sind ikka rõõmustaks -
see sünnib peiuarmust. Sust hüva naine saaks.
Ja annaks jumal, sindki et tubli rüütel paimendaks!"
"Need jutud," lausus neiu, "las jääda emake,
saab naiste elu nähes ka selgeks endale,
et armuõnne tasuks on lõpuks vaev ja rist.
Nii heast kui halvast hoidun, ei siis mul ole eksimist!"
Ja Kriemhild armastusest ka tõesti säästis end
ning ühtki meest maailmas ta hing ei ihalend.
Nii elas kuid ja aastaid veel rõõmsalt üksinda,
kuid keegi vapper nooruk kord hiljem naiseks kosis ta.