Kingade stiile läbi aegade
kõnnivad. Voltaire nimetas neid kohmakateks näitlejateks, kes on pooleldi inimesed ja
pooleldi kingad. Isegi Shakespear viskas nende üle nalja oma raamatus Hamlet. Chopinide
populaarsus hakkas vähenema, kui rasedad naised kukkusid ja nende rasedus katkes. Mood
püsis Euroopas 19.sajandini. Platvormkingad on nüüdseks moodi tagasi jõudnud. (Põldroos.
2007: 77) Idamaades ulatusid kontsad 27
sentimeetrini ja neid kasutati kümblus-ja
pulmarituaalidel (Paillie. 2007: 85) .
1938. aastal kavandas Ferragamo ühed esimesed kingaajalukku läinud platvormkingad,
kobakad jalavarjud koos kirevate paksude taldadega ja kuldsete rihmadega. Alguses kandsid
naised neid kingi rannas ja pikkade laiade pükstega. Sõja puhkedes olid need väga praktilised,
sest taldu sai valmistada kõigest ja paelasid sai samuti kombineerida kõigest. Eestis kasutati
rahvariide vöösid. Platvormi järgmine tulek oli 1970ndatel. Tallad olid veel kõrgemad, eriti
rokilavadel