Eesti murded I konspekt
(Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa).
Keskmurde tuumala
läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee)
o tuad, lueb, sued;
o teud, kautab, autu;
o aama, lääma;
o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’;
o padja ‘padi’, ladva ‘latv’;
o pailu ‘palju’, pailk;
o jäneksed, juuksed-
KIRDERANNIKU MURDERÜHM
Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes.
Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega.
Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega.
Kirderanniku murded Keskmurre
vältevaheldus puudub: vältevaheldus:
seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad
palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: