PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
Intervjueeritavad mainivad pungiga aktiivselt tegelemisega lõpetamise põhjuseks eelkõige
tüdimust ning tunnet, et nende edasine tegevus on mõttetu. Anti Pathique sõnab, et väsis
1980. aastate lõpul pidevast õllepidudel käimisest. Ta ütleb, et oleks punkariks jäänud
pikemaks ajaks, kui poleks olnud laiapõhjalist kiitmist, mis punkaritele laulva revolutsiooni
päevil osaks sai, lisades, et punkarid liideti pooljuhuslikult laulva revolutsiooni sündmustega
ning muudeti perestroika pailasteks.171 Ivo Uukkivi leiab, et tema jaoks oli punk 1980. aastate
lõpuks oma töö juba teinud ning eesmärgi saavutanud, mistõttu oli edasi lihtne valik: kas end
põhja juua või uute eesmärkide poole püüelda.172
Allan Vainola räägib, et umbes 1987. aasta paiku hakkasid tal pungi kõrvalt muud huvid
tekkima, lisaks oli pungist kadunud võime šokeerida, sest kõik teadsid, millega tegu on. Ta
peab võimalikuks, et asi oli ka põlvkondade vahetuses – tekkis uus põlvkond punkareid, kes
annaabi.ee 
