Referaat Sõled
Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid
( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga
kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel
Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega
kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja
18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid
need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eestis diameetriga 10-15cm ja Setumaal eriti
suured läbimõõduga juba 20-35 cm.
Setu naise sõlg
Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid
enamasti linnakullasepad. Lihtsamaid tegid ka küla sepad.
Erinevad sõled
Kuju järgi eristatakse väga mitmeid sorte sõlgi.
annaabi.ee 
