Rannikute geomorfoloogia
lakkab
Randla - mere v suurjärve madalaveeline osa koos temaga piirneva lainetusest
môjustatud
maismaaribaga. Koosneb järelikult rannast ja rannakust.
Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille
piires on jälgitavad
vanad rannamoodustised
Rannamoodustised- rannikul leiduvad pinnavormid, millised on kujunenud
merelainetuse
kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest
randlast
kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse
mõju piirkonnast
väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis
aga samuti ka selle avatus tormilainetusele. Järsakranna iseloom suuresti aga
määratakse ära geoloogilise
ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite
avanemisel kujuneb
murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku
võiks
nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse
annaabi.ee 
