MUISTNE EGIPTUS
Egiptlased saavad harida põldu ainult Niiluse
jõe orgudes. Niiluse jõest jääb põhja poole Vahemeri ja lõuna poole kärestikud, ning ida
ja lääne poole viljatud kõrbed.
Egiptuses Niiluse juures olev org on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk ja paarkümmend
kilomeetrit lai. Enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks. Jõe harusid
nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja
kasvasid kõrkjad. Muistne Egiptus paikneski maa-alal Niiluse oru kärestikust kuni
Vahemereni.
Niiluse jõgi tõuseb üle kallaste iga suve lõpus ja sügise alguses. Seda põhjustab lume
sulamine lõunapoolsetest mägedest, kus jõgi alguse saab. Tulvavesi ujutab üle suure osa
Niiluse kitsast orust. Kui vesi langeb, on terve org kaetud rammusa mudaga. Pehmet
pinda on kõpla või puuadraga kerge harida ja põld annab väga head saaki. Kuhu
üleujutuste veed ei ulatu jääb maa kuivaks ja viljatuks. Egiptuses saab põldu harida tänu