GPS – Global Positioning System
põhinebvastuvõtja ja satelliitide vahelise kauguse mõõtmisel. Oletame, et
kaugus satelliidini ja satelliidi asukoht orbiidil on teada. Teades näiteks, et
kaugus satelliidini A on 20000 km, võimeväita, et asume sfääril A raadiusega
20220 km. Teades ka kaugust teise satelliidini B raadiusega 20890 km, võime
öelda, et meie asukohaks kosmoses on piirkond, mis moodustab sfääride A ja
B lõikumisel.Teades kaugust kolmanda satelliidini C, tulevad võimaliku
paiknemiskohana kõne alla vaid kaks punkti. Need punktid saame kui lõikame
sfääre A ja B sfääriga C. Kasutades neljandat satelliiti saame selgitada
millises neist kahes punktis me asume. Võime piirduda ka kolmesatelliidiga,
lähtudes asjaolust, et üks kahest võimalikust paiknemiskohast on praktiliselt
ebareaalne arvestades, et asume ise Maal. Mõõtmiste idee oleks järgmine.
Kaugus satelliidini on signaali levikuaeg korrutatud signaali levikukiirusega, st.