Onomastika, nimekorraldus
Siltidele ilmus
ametlikest nimedest hoolimata 1980. aastatel ka puht venekeelseid variante
(- Narva-Jõesuu kohta, . Tallinnas Velikije Luki
tänaval jne), Tallinna täitevkomiteelt nõuti nimede (Võidu
väljak) ja (Raekoja plats) ametlikku kinnitamist jne. Uut
tekkivat venekeelset kohanimistut hakkas sümboliseerima Tallinna lähedale
Muugale rajatav sadam, mille nimeks pandi - (see
tõlgiti hiljem eesti keelde kujul Tallinna Uussadam), kuid mis muutus vene
keeles õige pea ka paikkonnanimeks.
Kohanimede ametlik korraldamine toimus üleliiduliste mallide järgi,
viimane versioon sellest oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1981. a
seadlus "Territooriumi administratiivüksuste, asulate, ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide ja muude objektide nimetamise ja ümbernimetamise korra
kohta" (ENSV Teataja 1981, 14, 180, asendas varasemat, 1965. aasta
seadlust). See nägi ette vajaduse arvestada nimede määramisel "geograafilisi,