Metsade sääst
tõrvaajamine väheseid jälgi peamiselt selle kaudu, et seal, kus tõrva aeti pikemat aega
ja ulatuslikumalt, kahanes männikute hulk. Männikute asemele sirgusid tihtipeale
kaasikud või muud lehtmetsad. Tõrvaajamise mõju metsade loodusväärtusele oli
kahepidine. Ühelt poolt tõi vanade männikute kahanemine kaasa looduse vaesumist.
Teiselt poolt tõi noorte lehtpuude ilmumine raiesmikele kaasa loodusliku
mitmekesisuse suurenemist.
Tänapäeval võib kunagiste tõrvaajamise paikkade jälgi looduses leida peamiselt
säilinud kohanimede järgi. Metsas on ammune tõrvaahju asukoht mõnigi kord
äratuntav varemete säilmete või lohkude järgi maapinnas. Meie päevil pakuvad nad
huvi kui võimalikud pärandkoosluste objektid. Eestis on pärandkoosluste objektide
arvelevõtmise metoodika parajasti väljatöötamisel. Mõnedel juba rajatud looduse
õpperadadel on tõrvaajamine õpperaja teemade seas. Näiteks Järvamaa metsade
annaabi.ee 
