Kauged tsvilisatsioonid
minna oma loomulikku teed ja mitte vahele segama. See suund on avaladanud väga palju
mõju Hiina rahvausundile.
INDIA kujunes suurte jõgikondade alal, Induse ja Gangese alal. Tänu heale geograafilisele
paiknemisele sai alguse ruttu ka põllundus ning sealt areneski pronksiagne Induse
tsivilisatsioon. Tähtsaimateks linnadeks said Harappa ning Mohendzo Daro. Linnad
koondusid künkal paiknevate kindlustatud losside ümber. Sealsamas olid ka mahukad
viljasalved ja ümbruskonnas paikesid põletatud tellistest elamukvartalid. Induse linnade
kaubandussidemed ulatusid välja Mesopotaamiani. Just india linnadest on leidus hulgaliselt
kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad
sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr.
II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes
kutsusid endit aarjalasteks