Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust. Neli sfääri: Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6kraadi võrra. Ttoposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle pealmiseks põhjuseks on osooni kiht. Osoon neelab kõik paikesel tuleva ultraviolettkiirguse, mille käigus õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjusab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrgusekasvades kiiresti. Õhk on sellisel korgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii väheks, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb
Kosmoloogia. Tahtkuju on taevasfaari uks osa. Taevasfaar on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tahtkujuks. aike on meie planeedile lahim taht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4103 kg/m3. Paikese ekvaatorilahedased kihid poorlevad kiiremini kui poolustelahedased kihid. Paikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille jargi on kindlaks tehtud, et Paikese atmosfaar koosneb pohiliselt vesinikust ja heeliumist. Uldse on avastatud Paikesel ule 70 keemilise elemendi olemasolu. Paikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sugavamal touseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa ruhma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Paikesest). Nende mootmed, massid ja tihedused on vorreldavad. Samuti iseloomustab neid vaike kaaslaste arv ja aeglane poorlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Paikesest)
annaabi.ee 
