TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
olemasolusse, vaid nendega mängitakse oma peas. Pärimuse ja rahvatavandi taust jääb tänapäeva
eestlasele seega võõraks, vastavat kirjandust loetakse kui muinasjuttu. Oma osa on siin looduse
ja loodusnähtuste äraseletatusel, aga peamine mõjutaja on kaasaja eesti inimese kristlik
kultuuriline taust. Nii ei küüni juba juturaamatute ja mängude maailma osaks saanud haldjad
enam religioossele tasandile. Haldjas on nüüdseks osa lapse(liku) fantaasia maailmast, paikendes
nn täiskasvanud ja ratsionaalse mõistuse kohaselt samal tasandil päkapikkude, jõuluvana,
kodukäijate jms-ga. Seda võis märgata ka küsitletute seas, kuigi öeldi, et haldjad on, teevad,
tahavad, käituvad jne, lisati kohe ka juurde, et tegelikult neid ei ole olemas. Mõnikord lausa
kahjutundega. Samasse pelgalt fantaasiamaailma sfääri on sisenemas üha usust kaugenevas
maailmas ka tänapäevased usundid.