Ajalooga leppimine – kas eestlasele talumatu?
Eestlase hing on haige. Me saame ennast pidada Euroopa üheks vanemaks etnoseks. Aga
ajalugu on meile vilets. Ei kuningaid, ei vallutusi, ei hiilgeaegu. Ikka lüüasaamised,
alistumised, äpardunud vastuhakud. Oleks mehemeel vähemasti 1939. aastal võitnud!
Rahva enesetunde kosutamiseks annab koostada innustavaid stsenaariume. Kui olemasolevat
ainest valikuliselt kasutada, on võimalik konstrueerida suhteliselt usutavaid tegevuskavu, kus
arvestatakse mitmeid toonaseid tõsiasju, lähtutakse paikapidavatest võrdlusandmetest,
korraldatakse taktikalise asjatundlikkusega lahinguoperatsioone.
Ometi ei saa ma neid stsenariste tõsiselt võtta nagu muide ka mitut meie professionaalset
ajaloolast. Olevikust tagasivaatajad kipuvad minevikus toimunut ühelt poolt käsitlema
valikuliselt ja teiselt poolt hindama tänapäeva väärtuskriteeriumide järgi. Pahatihti jäetakse
kahe silma vahele põhjuse ja tagajärje seos, toonast otsust kritiseerides jäävad vajaliku
annaabi.ee 
