Lapsendatud laste meetod
paigutamine (kasuperedesse) toob vältimatult kaasa geneetiliste ja keskkondlike riskide
segunemise. Selles seoses sisaldab valik võimalust, et soodsamad kodud valitakse
soodsamate eeldustega lastele. See võib mängida rolli mõnede omaduste puhul, kuid
mitte tõsiste psühhopatoloogiliste häirete puhul (sest kasuvanemad valitakse enamasti
psühhopatoloogiliste kalduvusteta). Igal juhul, kuna algusest peale on olnud selge, et
lapsendatud laste mudel sõltub tugevalt valikulise paihutusr võimalusest, on geneetikud
iseenesestmõistetavalt uurinud ka seda võimalust, et saaks sel juhul andmeid statistiliselt
kontrollida. Ja kunagi kriitikud on kahtlustanud valikulist paigutust, on andmete
moonutused siin palju väiksemad kui uuringutest, mis puudutavad lapsendatud laste
esindamatust lapsendamata laste seas populatsioonis tervikuna või bioloogiliste ja
kasuvanemate erinevusi (lk 76).
Geenide- keskkonna koosmõju