Eesti asustus
Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka
külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises
tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku.
Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade
ühiskasutus.
4. Külade tüübid (hajaküla, sumbküla, ridaküla, ahelküla). Kirjeldus. Kus/ miks
paiknesid need maastikus, nagu nad paiknesid.
Asustuse paigutumises on peamist rolli mänginud maastiku kvaliteedid, nagu mulla
viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis
erinevate külavormide tekkeni- hajusad külad väheviljakatel maadel; sumbkülad
nõlvadel ja madalal (põllumaadele jäeti kõige paremad asukohad) jne. Nii on asustus
tekkinud nn materjali jaotusest tulenenud põhjustel.
Ridaküla talude hooned ja õued asuvad ühel pool teed üksteisele lähedal. Ridakülal
annaabi.ee 
