Eesti traditsiooniline rahvakultuur
20.saj alguses hakati tegema suuremaid, kahe uksega toidukappe.
Jõukamatel oli hoopiski puhvetkapp. Riiete hoidmiseks hakati kirste ja kohvreid järjest enam asendama
riidekapi või kummutiga. 19.saj sai uuema talumööbli oluliseks kaunistusvõtteks värvimine. Eelistati
tumedaid pruunikaid ja punakaid toone, sageli matkiti väärispuidu faktuuri.
Enamasti muretseti mööblit tallu üksikesemetena. Mitu eset korraga soetati tavaliselt abiellumise
puhul. Uus mööbel paigutti elukambritesse, rehetoas kasutati edasi vanemaid ja lihtsamaid esemeid.
Täiesti uue ilme andsid kambrite ja tubade interjöörile mitmesugused linnast ja laadalt ostetud väikesed
tarbeesemed ning eelkõige naisepere omavalmistatud, uutele hügeeni- ja kaunistamisnõuetele vastavad
tekstiilid. Taludesse ilmusid lillelise numbrilauaga seinakellad, jõukamatel oli ka kappkelli. Kasutusele
tulid ka petrooleumilambid, hiljem mitmesugused klaasiga lambid, peegilid, riidenagid, erilised
annaabi.ee 
