töötas juuksurina, ning ema oli usklik, elu lõpuni. Kokku oli Al Capone'il seitse venda ja kaks õde Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, Teismelisena tegeles Al vargustega ja vajadusel kasutas rusikaid. Capone käis väljaviskamiseni 6. klassis Katolikus koolis. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat. Pärast koolist välja viskamist, üritas ta elada ausat ja korraliku elu, töötades kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas Capone kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga, mida valitses mees nimega Johnny Torio, kellega sai ta kiiresti sõbraks ja kes muutus Ali iidoliks. Vaatamata otsusele liituda kuritegevusega, toetas ta alati oma pere rahaga. Selle jõugu liige pakkus Capone'ile tööd baarmen- turvamehena pubis. Sellest pubist sai Al oma armid ja hüüdnime "Scarface". 30
ja kaks õde.Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, mille nimeks oli "Junior Forty Thieves" Ta teismelisena peamiselt varastas asju ja vajadusel kasutas rusikaid. Ta käis kuni 6. klassini Katoliku koolis, kuid siis visati välja. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat, kes teda ründas. Pärast koolist välja viskamist,üritas ta elada ausat ja korraliku elu töötades kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas ta kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga, mille nimeks oli "Five Points Gang", mida valitses mees nimega Johnny Torrio, kellega sai ta kiiresti sõbraks. Selle jõugu liige pakkus Caponele tööd baarmen- turvamehena pubis nimega Harvard Inn. Sealt pubist sai Ta oma armid ja hüüdnime "Scarface" Tal tõmmati noaga üle näo 3 korda ja lõpuks vajas 30 õmblust. Ta häbenes
omandiõigust maale ja maavaradele, nähti ette maa jagamist talupoegadele, kehtestati 8- tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus jne. 20-ndatel aastatel olid Ladina-Ameerikas veel ulatuslikud sisepiirkonnad asustamata. Immigratsioon Euroopast jätkus ja mandrit alles hõivati. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil ei tekkinud Ladina-Ameerikas veel ühtki uut riiki. Suurbritannia senine seisund Ladina-Ameerikas peamise väliskapitali paigutajana ja tooraine ostjana hakkas Esimese maailmasõja ajal nõrgenema. See protsess jätkus ka 1920. aastail Asemele tulid Ameerika Ühendriigid. 1929. aastaks olid USA ja Inglise kapitalimahutused praktiliselt selles regioonis võrdsustunud. 1930. aastail, eriti pärast Hitleri võimule tulekut, aktiviseerus Saksamaa tegevus Lõuna-Ameerikas. Kasvas kaubandus, suurenesid investeeringud. Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu.
annaabi.ee 
