* Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järjekorras. * Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks lihtaineid on ~400 (elemente millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida
Üldiselt on valitud õue jaoks kuivem ja kõrgem, päikesele avatud ja tuulte eest varjatud koht, kuhu on võimalik ka kaevu kaevata või mille läheduses on looduslik veekogu. Sealt pidi pääsema ka hõlpsasti põldudele, karjamaale, metsa ja ühendusteedele. Rehihoone kui talu peahoone paigutati õueala kõrgemale servale, esikülg nn sooja ilmakaarde (kagust loodeni) ja tagasein vastu põldu või aiamaad. Külades või teede ääres püüti tee äärde paigtada rehielamu tagakülg või rehealusepoolne ots või siis hoopis kõrvalhooned. Rehielamu ees oli avar muruga kaetud õueplats, mille ümber paiknesid kõrvalhooned suhteliselt vabalt. Aidad olid tavaliselt elamu kambripoolses ja ühtlasi õue kõrgemas otsas, laudada rehealusepoolsesse, võimalikult madalasse õueossa. Kaev võis olla keset õue. Õue ümbritses aed. 19.saj mõisakaartide järgi võib Eesti taluõued jagada planeeringu järgi: ringikujulised õued hooned asusid
annaabi.ee 
