Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
+ alustab sonettide kirjutamisega, aga mingis mõttes on see juhuslik ja natuke seotud
tema uurijakalduvustega. Vormikultuuri teadvustamine on muidugi tähtis, aga ei saa ka
öelda, et see oleks absoluutne ja et me peaks kogu retseptsiooni sellel kinnistama.
Pigem ikka sisulised kvaliteedid, mis hakkavad kangrolikkust märkima. "Sonettidest"
peala on kangrolikkus üks punkt ergas loodustaju ja natuke erispärase nurga alt: st
kindlasti sügavamat paigatunnetust (elab kohtadesse sisse) ja väga palju motiive tuleb
algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit
legendide hämarat ainest - mütologiseerimine pole juhuslik ja "Reheahjus" jõuab
tipphetkeni. St ka seda, et süveneb kokkupuutepunkt folklooriga, aga just tumedama
poolega. Mitte mis tahes folkloorne aines, vaid vanad majad, reheahjud jm. Seal
hakkavad 1930ndate teisel poolel järjest rohkem liikuma nõiad, surnud jt - morbiidne,
annaabi.ee 
