Ökosmeiootika eksamiks kordamine
Sebeoki
zoosemiootiline maailma modelleerimine, mis eelneb keelelisele, tajudel põhinev
võime näha looduskirjanduses, kuidas keele-eelne modelleerimine siin ja seal
on teksti jõudnud. Oma keha võib kasutada mõõdikuna, väljendamaks keskkonda,
milles viibitakse (nt putked, mis ulatuvad rinnuni) autori kohalolek muudab
tähendusi, mis tekstis on). Autorid kasutavad ka eelkeelelisi tundeid, nt külma.
Onomatopoeetika.
Oluline on paigasuhe, mis võib looduskirjanduse eri teostes avalduda eri viisidel
ja tasanditel.
Võib teha eristuse paiga- ja rännukirjanduse vahel. Rännukirjanduse puhul autor
ja lugeja esialgu mõlemad võõrad, paigakirjanduse puhul aga autor ise tunneb
paika, võib-olla kõiki detaile ei pruugi eksplitsiitselt välja öelda.
Kodunemise kirjeldamine tutvub sealse keskkonnaga, loomaliikidega jne, selle
käigus ta ka initsieerib lugejat selleks.
Paljud eesti looduskirjanikud on hariduselt bioloogid