EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased.
Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest
hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on
asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19
paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on
kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased
naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised
piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised.
4
Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja
paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi
annaabi.ee 
