Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Kui üles ärkavad, on kangelased imestunud. Vanaisa on väsinud ja heidab
magama. Ilmarine taob terasest telgi, kuhu paneb kuu ja tähed = taevalaotus. Ta võtab Vanaisalt
päikese, mille telgi külge kinnitab. See on muistendi kristlik motiiv – maailmaloomine eimillestki.
Vanemuise atribuut on kannel, mille abil kasvatab puid ja lilli, paneb linnud laulma – ta loob
maapealset. Vanaisa paneb loomad Emajõge kaevama, sest inimesi veel polnud – Faehlmann on
siin seotud paigamuistendi mõistega (imiteerib selle vormi: kuidas üks või teine paik on saanud
sellise kuju, pinnavorm on tekkinud vms). Emajõge oli Vanaisa meelest vaja, et tulevane kuningas
saaks jõekaldal jalutada. Kuninga eluase peaks ehitatama Emajõe sängist kaevatud mullast (muld
korjati kokku ja loodi Toomemäeks, millest pidi saama kuninga kodu). Vanemuise laul tungib
sügavale inimese südamesse ja liidab inimesi. Vanemuine leiab lapse – Juta, kelle armastatuks saab
Ilmarise poeg Endel
annaabi.ee 
