Kas Eestis valitseb sallimatus?
Teistsuguseid inimesi ei tohtinud olla pidi olema tubli töörahvas, kes laulab ilma
vastuhakuta ülistavat laulu Stalinist. Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute
alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi
oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse,
päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse,
peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja.
Bolsevism on lahkunud Eestimaalt vaid mõned kümned aastad tagasi ja küntud vaod
on veel liiga värsked ning sügavad. Kuid peamine süü on meis endis me oleme takerdunud
aegunud printsiipidesse, suutmata neist lahkuda, vagusid meie suhtumises siledaks tasandada.
Kogu heaolu meie ühiskonnas saab olema vaid siis, kui me seda tõesti kogu hingest tahame.
Tuleb unustada see, mis oli, ja sammuda headuse poole, et kogu ühiskond muutuks
meeldivamaks.