Elektriväli Väli omavahel mitte kokkupuutes olevate kehade vahelise vastastikmõju vahendaja; Elektrostaatiline väli paigalseisvaid laetud kehi ümbritsev, nende omavahelise vastastikmõju vahendaja; Väljatugevus (elektrostaatilise välja tugevus) E elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E =
Elektromag.lained: paigalseisvaid elektrilaenguid ümbritseb elektriväli, liikuvaid laenguid ümb magnetväli. Seega eksisteerivad elektri ja magnetväli koos ja mood ühtse elektromagvälja. muutuv elektromagväli levib ruumis ühtse lainena. Elektromaglaine on ristlaine, kus ristio n elektriväli ja magnetväli. Mõlemad on risti levimise suunaga. (joon) Elektromagväli levib ruumis kiirusega c=300000 km/s. Elektromaglained levivad seda kaugemale, mida suurem on nende sagedus. Elmaglainete teooria lõi 1865a James Maxwell. Katseliselt tõestas nende olemasolu Hertz 1886a. Hertzi katsed elmaglainetega olid esimeseks sammuks raadio leiutamisel. Raadiolained jag: pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Skaala: Infrapuna kiirgavad kõik kehad, mille temp on kõrgem keskkonna omast. Ultraviolettkiirgus on suurema sagedusega kui nähtav valgus. Gammakiired on kõige kahjulikumad, leidub uraanis. Elektromag induktsioon: nähtus, kus magnetväli tekitab elektrivo...
Faraday´ EMI seadus indutseeritud elektromotoorjõud (emj) on võrdne miinusmärgilise magnetvoo muutumise kiirusega Ei = - ; t Lenzi reegel induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas
Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m)
pistab lapse need ka kindlasti suhu. Laps tahab kõike uut vaadata, katsuda, maitsta, et teada saada mida üks või teine asi endast kujutab ja mida saab sellega peale hakata. Lapsed tahavad teada mis juhtub, kui mingit asja käes keerutada, vajutada, eemale visata vms. Maailmaga tundmaõppimine läheb ladusamalt, kui lapse keskkond sisaldab võimalikult mitmekesiste omadustega mängu- ja muid asju (suuri ja väikeseid, pehmeid ja kõvu, sooje ja külmi, liikuvaid ja paigalseisvaid jne.) ning kui lapsel on võimalus ka asjade ja nende omadustega tutvuda. Ehk teiste sõnadega, lapse uurimistungi tuleks igati toetada ja lubada tal nii vabalt kui võimalik ringi liikuda ning ruumi ja asju uurida. Suuremate pahanduste ärahoidmiseks tuleb loomulikult ohtlikud ja õrnad ning kallid asjad lapse haardeulatusest eemaldada. Käeshoitavad lelud: kuna tita ei näe väga kaugele, meeldivad talle asjad, mida tema silme ees edasi-tagasi liigutad
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El
sisendsuurusest, vaid ka selle eelnenud olekust. Näiteks võib pärast välgutabamust tekkida kivimitel magnetilised omadused. 23.Elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseeritakse elektromotoorjõud (emj.) Juhtmes elektromotoorjõu tekkimiseks on vaja, et juhe ja magnetväli teineteise suhte liiguksid. Juhtmed võivad liikuda statsionaarses magnetväljas (generaator) , samuti võib paigalseisvaid juhtmeid läbida muutuv magnetväli (transformaator). 24.Induktiivsus, eneseinduktsioon. Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus. Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Kui voolutugevuse muutus üks amper sekundi kohta kutsub esile eneseinduktsiooni elektromotoorjõu üks volt, on juhi induktiivsus üks henri. Eneseinduktsioon
kivimitel magnetilised omadused Niisugust nähtuse graafiliseks kujutiseks on hüstereesisilmus. 7. Elektromagnetiline induktsioon ja selle rakendused. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseeritakse elektromotoorjõud (emj.) Juhtmes elektromotoorjõu tekkimiseks on vaja, et juhe ja magnetväli teineteise suhte liiguksid. Juhtmed võivad liikuda statsionaarses magnetväljas (generaator) , samuti võib paigalseisvaid juhtmeid läbida muutuv magnetväli (transformaator). Parema käe reegel Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda. Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetiline induktsioon E ( magnetvoo tihedus) ja mida kiiremini juhe vektorit B lõikab. Oluline on ka magnetvälja jõujoonte suuna ja juhtme liikumissuuna vaheline nurk α
annaabi.ee 
