Ülesanded: Toestamine Kaitse Ainete vahendamine Metaboolne ül (ainevahetus) Reparatiivne ül vigastuse korral regeneratsioon 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded põhiainest (maatriks) o sisaldab aineid, mida transporditakse veresoontest rakkudesse ja vastupidi kiududest o annab koele tõmbetugevust ja elastsust 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Paigalised rakud püsivad sidekoes Rändrakud liiguvad ringi 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed o Mesenhüüm o Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga o Lümf o Veri o Retikulaarne sidekude o Kohev sidekude o Rasvkude Tugifunktsiooniga o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine
kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi (karkassi)Makrofaagid: 10-20% sidekoest. Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad). Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega.Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud:
Vastsetüüpidel on kindlad nimed. Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1) Väheneb konkurents toidule. Liblikas nektar, röövik haljasmass 2) Väheneb konkurents elupaigale. Kulles vees/mudas, konn maismaal ja vees. 3) Moondega areng soodustab levikut. Karbid on väheliikuvad või paigalised. Karpide vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel. 4) Täismoondega areng soodustab talvitumist. Vastse ja nuku staadium pinnases. Nukud on madalatel temp. del väga vastupidavad (-50 kraadi). Nendes on ohtralt glütserooli. 5) Moondega areng pikendab eluiga. Nt. ühepäevikulised. Valmikud elavad 3 päeva. Vastsed elavad aastaid (2-3) 6) Moondega arengu käigus organismid enamasti muutuvad keerulisemaks. Nt. kõik moondega arenevad keelikloomad
16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid. Paigalised histiotsüüdid on ka ebakorrapärase kujuga ja nad on fagotsütoosivõimelised. Lisaks esineb monotsüüte, vabad makrofaagid, koebasofiilid, rasvarakud ja vere rändrakud (granulo- ja agranolütsüüdid). 17. Sidekude kitsamas mõistes – pärissidekude Textus connectivus sensu stricto. See on tüüpiline sidekoe vorm, milles esinevad kõik sidekoe komponendid – rakud, rakuvaheaine ja kiud. Jaotatakse: * kiudsidekude: 1. kohev sidekude (prevaleerivad sidekoe rakud) 2
annaabi.ee 
