Parasvööde Lühikirjand Maailm on jagatud kliima ja elustiku alusel mitmeks on ekstreemselt külmi ja ka kuumi kohti. Ent samas, on olemas paigakesi, kus on kõike "parajalt". Just selline ideaalne kohake parasvääde ongi. Ideaalsuse piir kõigub on ju kõikidel oma täiuslikkuse maailmavaade. Mõnedele meeldib kuumus, näiteks Aafrikas elavatele kõrberahvastele. Jäistes kõrbetes, kus on liiva asemel lumi, nad ellu ei jääks nii on looduse poolt paika seatud, see on tasakaal. Kõik looduses on tasakaalus. Eestlaste jaoks tähendab ideaalsus parasvöödet, sest siin on kõike meile eluks
Nende looming jäi realismi läbimurde ja üldiseks muutumise järel varju . Teosed: "Toolse varemed", 1827 "Rakvere linnuse varemed", 1827 "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830 "Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu, tunti vaid eksootilist huvi meie esivanemate kommete ja traditsioonide vastu ning väga hoolega on maalitud rahvariideid. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks. 19
Nende looming jäi realismi läbimurde ja üldiseks muutumise järel varju . Teosed: "Toolse varemed", 1827 "Rakvere linnuse varemed", 1827 "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830 "Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu, tunti vaid eksootilist huvi meie esivanemate kommete ja traditsioonide vastu ning väga hoolega on maalitud rahvariideid. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks. 19