Eesti taimkate
enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku,
Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel.
Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge ,
kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta
oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema
mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased
(Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid
hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude
taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist
mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum.
Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti