Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Neid on peetud ka
mõnevõrra hilisemateks, nn eelläti laenudeks. Balti laenud hõlmavad väga mitmesuguseid mõistepiirkondi, kõige
arvukamalt on nende hulgas põllunduse ja karjakasvatusega seotud tüvesid. Balti laene esineb isegi mõisterühmades, kuhu
tavaliselt ei laenata, nende seas on nt kehaosade nimetusi ja sugulussõnu. Balti laenud on nt aas ‘silmus’, aeg, haljas,
hammas, hani, hein, hernes, hõim, härg, kael, kaim, kirves, kõrs, lahja, lõhi, mets, mõrsja, nõbu, oinas, pahmas, puder,
ratas, regi, seeme, sild, tael, tara, tiine, vagu, vaha.
balti laenud – tulnud II aastatuhande lõpust eKr alates, u 90-100 tüve. Need on tulnud ühisest balti algkeelest (balti keelte
ühisest eelkäijast). Balti laenud näitavad tihedaid kontakte rahvaste vahel, sest sõnu on rohkelt ja valdkondades, mis
eeldavad kontakte, tihedad sugulussidemed, nn „põhjusetud laenud“, vahetud kultuuridevahelised kontaktid. Segasustuse
tagajärjel. Balti laenud esinevad kõikides lms keeltes