J. Käspert tuli välja avaldusega kuulutada kirikutegelased lindpriideks ja keelata neil ära Töörahva Kommuuni alal tegutsemine, keelati usupühade tähistamine, natsionaliseeriti kirikud jne. On selge, et sellise käitumisega tegi kommunistlik liikumine endale ainult halba. Hilisemas nõukogudeaegses ajalookirjanduses käsitleti ETK religioonipoliitikat küll äärmiselt napisõnaliselt, ent siiski negatiivse suhtumisega, näiteks vaimulikevastast määrust peetakse “ilmselgeks pahempoolseks veaks”, sama hinnangu saavad kirikutes toimunud kommunistlikud miitingud. Ateism EW päevil Peamiseks kirikuvastasust ja ateistlikku tegevust suunavaks jõuks EW ajal sai suurema osa ajast põranda all olnud EKP, mille tegevust omakorda koordineeriti Venemaalt (Anvelt) ja mis tegutses mitmete variorganisatsioonide kaudu. Siin võib rääkida juba parteilis-poliitilisest tellimusest, kus sotsiaaldemokraatlike ideede teostamiseks kasutati ateislikke vorme
Toimus jõudude ümber jagamine valitsuse sees, juhtivaks jõuks uues valitsuse koosseisus kujunesid kadetid, kelle käes oli 5 ministrikohta. 2 min kohta oktobristidele, 2 Progressiivsele parteile, ülejäänud 6 kohta läksid vasakparteidele. 2 esseeri, 2 sotsdem ja 2 rahvasotsialisti. Kerenski, esseer, võttis üle Kutškovist vabaks jäänud sõja- ja mereväemin ametikoha. Uus valitsus, mis oli muutunud senisest tunduvalt pahempoolseks, oma deklaratsioonis võttis üle terve rea revol demokr seisukohti, lubades sõja peatset lõpetamist, lubas asuda ümber vaatama rikkuste erinevat kogunemist rahvakihtide kätte, räägiti võrdsustamisest, rikkuste ümber jagamisest, lubati teostada põhjalik maareform, korrastada riigi juhtimist jne. Esialgu oli rahva seas vaimustus suur, põhilised pidurid on valitsusest läinud. Vasakpoolsed on asemel tulnud, uus valitsus on jube hea, nüüd saab minna vaid paremaks
annaabi.ee 
