KASVATUSE KLASSIKA
Ja see pakub üllatusi.
Kasvatusega saab anda hingele õige suuna
See teadmine pärineb juba antiikautoritelt. Platoni "Politeias" on arutlus selle üle, et inimese
hinges on mõndagi sellist, mis tulnuks välja juurida juba lapsepõlves, mis kasvavad
loomusesse söömamõnu ja sedalaadi naudingute ja hõrgutiste kaudu ning pööravad hinge näo
allapoole (kui ta neist vabastatuna oleks pöördunud tõeste asjade poole).
Clive Lewis (1987) maalib meis peituvate pahealgete paremaks mõistmiseks järgmise pildi:
Meie sisemaailmas leidub asju, mis on otsekui imikud: tillukesi lapsikuid himusid, väikesi
vihavimma algeid, mis ühel päeval võivad kasvada joomatõveks või teadlikuks
süstemaatiliseks vihkamiseks.
Enesekontrolli, võimet olla vastu tundetormidele, on peetud vooruseks Platoni aegadest peale.
Vanadel kreeklastel oli selle jaoks termin sophrosyne, mis tähendas tasakaalustust,
ülevoolavate tunnete ohjeldamist
annaabi.ee 
