veenva Tartuffe kätevahel lõksus, isegi oma perekond ei suutnud teda ümber veenda. Kui tõde temani kord jõudis, et tema poolt kaua kummardatud pühak polegi pühamees,ei põlastanud ta end kes uskus tema valesid vaid ainult valetajat. Kuna tänapäeval suhtutakse inimese pahedesse mõistvamalt siis ka kahepalgelisust ei mõisteta nii hukka kui minevikus. Selle tõttu on inimestel rohkem julgust teha väikesemai pahategusi. Selline käitumine põhjustab kergesti korruptsiooni. Leian, et kõige taolise vältimiseks oleks vaja rangemat korda.
Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailideni väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka peale surma. See oli võimalik vaid siis, kui surnule said osaks disguised matuserituaalid, mis pidid tagama ta keha säilimise. Minu arust oli hea, et egiptlastel oli selline uskumus, sest kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi. Seal mõõdeti, kas surnu süda on kergem või raskem kui Maat. Süda mullel polnud pahategusi oli kergem ja surnule sai osaks igavene elu. Patuse südamega surnu aga läks saagiks õgijale. See uskumus muutis inimesi hästi käituma. Ühiskond jagunes seisusteks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja ning määras ametisse preestreid. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke - kirjutajaid. Enamik egiptlasi olid talupojad. Nad moodustasid