Eesti hülged
Sissejuhatus
Eestis elab ametlikult ja püsivalt kaks liiki hülgeid. Viigerhüljes ja hallhüljes. Randal on meil
pigem külalisena. Hülged on seega liigilise koosseisu järgi 2/3 Eesti vetes elavatest imetajat. On
teada fakt, et Läänemeri üldiselt on liigivaene aga isenditerikas. Hülgete arv aga kõigub. Kui
ammustel aegadel oli hülgeid niipalju, et rannarahvale jäi küllaga küttimiseks ja kalamehed olid
veel pahasedki, et nende kalasaak süüakse võrkudest hülgete poolt ära. Siis tänapäeval on
Läänemere saastatus ja küttimine aina vähendanud hülgete arvukust. Viimase 10-12 aastaga on
siiski suudetud loodukaitse ja seadustega niipalju olukorda päästa, et hülgete arvukus on taas
tõusuteel. Hetkel suurim mure on aga kliima soojenemine. Hülged vajavad talvel pikka perioodi,
et pojad ilmale tuua ja neid jää peal kiskjatest eemal hoida. Hülged on meie loodusvara, ning me