Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele
Sõjavõimude alluvuses formeeriti nn
idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks rinde tagalas, hiljem aga
lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud omakorda moodustati politseipataljone.
Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra
halvenedes suhtumine aga muutus. 1942. aastal ahakti värbama vabatahtlikke Eesti
SS-leegionisse. Kuid sellega olid hiljaks jäädud, kuna Saksa poliitika tekitas eestlastes
juba sellist pahapeelt, et vähesed tahtsid minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna
vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemust, siis asendati see osaliste
sundmobilisatsioonidega. Leegioni ametlikuks nimeks sai 20. Eesti SS-diviis. Diviisi
kõrgeim juhtimine allus sakslastele aga madalamad juhtimisastmed kuulusid
eestlastele. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31.
jaanurail 1944 välja üldmobilisatisooni. Kartes Punaarmee naasmist, hakati