Anna Haava
nüüd sinu armastus on:
sind sütitab sadade saatus,
sul valu teeb vendade vaev,
ja nende õnnes ja edus
on sullegi säramas päev
su vaimu, su südame vara
su vendade päralt nüüd kõik. -
Kuis õitsevad liiliad haual,
kus kumab sääl rooside läik
(,,Las õitseda liiliad haual")
Kaasaegse kriitika poolt sai ,,Lained"
osaks karm vastuvõtt. Noorema põlvkon-
na kriitikuid (G. Suitsu, H. Pöögmanni jt)
pahandas keskpäraste värsside rohkus.
Tegelikult andis Haava pahandavast bal-
latist hoolimata ajajärgu poeetilisele mõt-
tele paljugi täisväärtuslikku ja edasiviivat.
Reaktsiooni ajalõpul ilmunud kogus
,,Ristilained" (1910) andsid ennast tun-
da ajastu muserdusmeeleolud. Nagu kunagi laulukevadel sai nüüd jälle
peaküsimuseks armastus. Armastus on siin lahutatud mitte ainult
sotsiaalsest tunnetest, vaid ka loodus elamustest; loodus annab siin
intiimsete tunnete jaoks sümboleid, nagu- täht, päike, lill, torm:(Siis
mine laulusid lukustama)