Eesti talurahva eluolu 19.sajandil
Tee peal tuli mulle
meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See
on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud
enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant
välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja
velskri Eeri oli tal sabas. Igal pool, kus meie Sassiga käime, on Eeri ka
platsis. Ta hakkas juba enne kooli meie järel käima. Sass tahtis temaga
pahandamagi hakata, aga mina läksin vahele ja ütlesin: "Las poisike olla,
las käib." Läksime igaüks põllu peal oma vao juurde. Aga võidu harvendada
me nüüd enam ei viitsi. Alguses oli sellega igavene tegu. Eeri jäi alati kõige
viimaseks ja Paul tuli ikka esimeseks, sellepärast et tema on lohakas. Ja siis
me ütlesimegi, et nõnda meie enam ei taha, teeme niisama, ilma võistluseta.
Ja meie Sassiga ikka kontrollime ka vahetevahel, et Paul jumalamuidu ei
kükitaks, et ta harvendaks ka
annaabi.ee 
