Rooma, vabariik ja keisririik
Selline teisi halvustav suhtumine tekitas paratamatult umbusku ja vaenu kristlaste vastu.
Üldlevinud arusaama järgi tõi jumalate põlgamine kaasa nende viha ja kättemaksu. Seetõttu
loeti kristlasi sageli süüdlasteks ühte või teist piirkonda tabanud õnnetustes. Rahva hulgas
levisid ka ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste jumalateenistustel korda saadetud kuritegude,
sealhulgas inimeste rituaalse tapmise kohta. Kõik see tõi aegajalt kaasa pahameelepurskeid ja
kristlaste vastaseid rünnakuid. Ka Rooma riigivõim umbusaldas kristlasi, sest nende
keeldumises keisreid jumalatena austada nähti riigivastasele mässule õhutamist. Seetõttu oli
kristlus Rooma riigis keelatud.
Esimene riiklikult korraldatud kristlaste tagakiusamine leidis aset Rooma linnas ja selle
ümbruses aastal 64, kui kristlasi süüdistati, ilmselt alusetult, Rooma linna süütamises.
Kristliku pärimuse kohaselt olevat siis hukatud ka apostlid Peetrus ja Paulus. Ka hiljem
annaabi.ee 
