REALISM JA GRUUSIA SÕDA
olukorrale.
Gruusia kriisi sündmused on ka praktiline näide sellest, kuidas sõjaline jõud ning
riikide/piirkondade omavahelised liidud on justkui kahe otsaga mõõgad, mis võivad konflikte nii
juurde tekitada, kui ka ära hoida. Üldlevinud arvamus on siiski, et mida rohkem liitlasi ning
sõjajõudu, seda kindlam on seljatagune. Venemaa käitus ilmselgelt vägivaldselt, et hoida ära
Gruusia ühinemine NATO riikidega ning ülemaailmse pahakspanu osaks sai Venemaa toetus
Abhaasiale ning Lõuna-Osseetiale. Nõrgem pool on oma nõrkuse tõttu oma sõjalist jõudu
ettevaatlikult kasutama, liitlasi otsima, appi võtma ideoloogilisele sõjapidamise või kohandama
oma eesmärke (Waltz, 2008, lk 25). Küsitav on ka see, kas Gruusia oleks julgenud Venemaale
ametlikult sõda kuulutada, kui ta poleks lootnud lääne kiirele abile. Siit ka järeldus, et rohkem
sõjajõudu võib tekitada rohkem vägivalda, nagu väidab ka klassikaline realism.