Ta lahkub Henry saatel Inglismaale, et saada teada viimase aja teaduslikke arenguid. Frankenstein ütleb oma isale, et selle reisi eesmärk on enne asumist maailma näha ja abiellub ta Genfisse naastes Elizabethiga. Olend viib Frankensteini Londonisse ja sealt edasi isoleeritud saarele Orkneysse, kus Frankenstein on asutanud töökoja, jättes Henry Šotimaale maha. Pärast naissoost olendi pooleldi lõpuleviimist hävitab Frankenstein ta. Olend lubab kättemaksu, öeldes pahaendeliselt: "Ma olen teiega teie pulmaööl" ja lahkub. Frankenstein kõrvaldab kõik tõendid töökoja kohta ja lahkub saarelt. Maale jõudes süüdistatakse teda kaldale pesnud mehe mõrvas. Mõrva ohver on Henry - ta on kägistatud. Ta naaseb Genfi. Nad sõidavad võõrastemajja ja pidades silmas olendi pahatahtlikku hoiatust, soovitab Frankenstein Elizabethil minna oma tuppa. Karjumist kuuldes tormab Frankenstein tuppa ja on laastatud, leides, et Elizabeth on kägistatud
üle mõistuse ihutud uiskudega halastamatult mõnitas. Ta tegi uljal viisil mõned uhked kaared kui ma Kaarli pargi poolt lähenesin ning vajus läbi jää täpselt sel momendil kui ma oma sõiduauto ust kinni tõmbamas olin. Hetk veel ja see oleks kõigest märkimist mittevääriv lugu mõistlikkuse piirini õnnelikust ajakirjanikust, kes elab oma pisiprobleemidest pikitud elu, nurisedes kileviinerite üle mis ei kooru. Taevas jõekääru kohal muutus pahaendeliselt punaseks, rõhutades raagus puudemüüri haletsevat ühtehoidlikkust ning kõrged appihüüded tapsid üksikute jalutavate paaride sosina olematuks. Metamorfoos rahulikust hoiatavani. Mul olid jalas libeda tallaga peokingad ning seljas pruun, päris õhuke ülikond, mu süda lõi seda kiiremini, mida aeglasemalt ma kaldale lähemale tõttasin, lootes, et keegi kangelaslikum minust mööda sööstab, aga ei... Nad hangusid
» Ja ta läks tusaselt kõrvale ning hakkas riietuma. 103 «Kes sellest hoolib?» ütles Tom. «Keegi ei tahagi seda. Mine koju ja lase end välja naerda. Oled küll tore mereröövel. Meie Huckiga ei ole viripillid. Meie jääme siia, eks ole, Huck? Las ta läheb, kui tahab. Arvan, et saame vahest tematagi hakkama.» Kuid Tomi süda polnud siiski rahul ja ta vaatas erutatult, kuidas Joe mornilt riietus. Ebamugav oli ka see, et Huck nii igatsev-nukralt Joe ettevalmistusi jälgis ja nii pahaendeliselt vaikis. Nüüd hakkas Joe ühegi lahkumissõnata Illinoisi käida poole kahlama. Tomi südidus langes. Ta vaatas Huckile. Huck gi kannatanud seda pilku välja ja lõi silmad maha. Siis ütles ta: «Mina tahan ka ära minna, Tom; siin hakkas niikuinii igavaks minema ja nüüd on asi veel hullem. Lähme ka, Tom.» «Mina ei lähe; teie võite kõik minna, kui tahate. Mina jään.» «Tom, mina lähen siiski.» «Hästi, lase jalga -- kes sind keelab?»