Nõukogude Eesti
töökäte puudus. Leiti töökohti vabrikutes, ehitusel, kaevandustes, metsatöödel või
teistel füüsilistel tööaladel. Hiljem, peale kohanemisraskuste üleelamist, said
esimesed eestlastest pagulased tööd ka riigiametites. Paranes ka eestlase
materiaalne olukord: soetati paremad eluasemed ning otsiti tulusamad ametid või oldi
eraettevõtluses edukas.
Pagulaskonna tegevussuunad
Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele
pagulusorganisatsioonidele. Üks osa oli välisvõitlus, mille peamine eesmärk oli
pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute informeerimine olukorrast okupeeritud
Eestis ning lääneriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Korraldati ka poliitilisi
meeleavaldusi ja osaleti teistel üritustel, kus oli võimalik oma eesmärke ja taotlusi
tutvustada. Moodustati Eesti Rahvusnõukogu (1954) , mille toetajaskond moodustus
pagulus- ehk eksiilvalitusel. Teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal oli New
annaabi.ee 
