Eesti Kirjanduse Ajalugu II
paguluselamus.
- KADUNUD PÕLVKOND (nende debüüt jäi sõja jalgu): Lepik, Kolk, Grünthal, Laaban.
- PAGULUSES HARIDUSE SAANUD NOORED: Ivask, Laaman, Karuks.
Kangro – luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja
kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal – viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt
sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm.
19) Kalju Lepiku luule
II MS järgses pagulusluules viljakas ja tähendusrikas luuletaja. 1944 põgenes Rootsi. Tema luule sai alguse 1940
koolinoorte ajakirjas Tuleviku Rajad. Esimese luulekogu „On tuuline öö“ käsikiri hävis põgenemisel. 1946 ilmus
debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepik alustas arbujate kõrgvaimsuse ja range vormikultuuri ning sütistelikult seisukohta
võtva luule vahel sünteesi otsides ja kujunes kiiresti jõuliseks, iseseisvaks lüürikuks. Lepiku esimesed kogud olid
intensiivsed sisu- ja vormiotsingud