Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel
Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa
põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse(eksiil-pagulus) keskuseks Rootsi. Kuni
1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu-eesti kirjandus. Sel ajal ületas
eksiilkirjandus Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel
1944-1990 välja antud 181 luulekogu, 267 romaani ja 155 teost memuaarkirjandust.
Kuna paguluskirjandus kogus aina rohkem kuulsus jaotati paguluskirjanikud
erinevateks põlvkondadeks. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu ja A.Gailit kuulusid
kirjanike põlvkonda, kes olid juba varem Eesti Vabariigis tuntud. K.Lepik, I.Laaban,
B.Kangro, R.Kolk ja A.Viirlaid olid kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased.
Üheks grupiks olid kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud
asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga näiteks nagu H.Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I.
Laaman
annaabi.ee 
