oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse lõpus toonis autor ,sellest et lootus jääb püsima alati ja et Eesti rannik muutub taas kunagi värviliseks ja kauniks. Luuletused kodumaast oli Karl Ristikivil ainult üks põhiteema sisu ,teine luuletuse sisu on kindlasti luuletajal seotud ajaga.Ajaga seotud luuletused olid suunatud pagulusele ja elu mõttele,luuletused ,,Minagi olin arkaadia teel" ja ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" on suunatud elu mõttele ja paguluse, esimene luuletus räägib noorkust,kes otsib oma teed elus ja püüab liikuda mööda seda rada,kuid see ostub talle võimatuks,kuna elu ja aeg on muutunud ja see tee,mida mööda see nooruk kõndis on nüüd kadunud tal käest ja ta ei tea keda selles süüdistada ka saatust või ennast?
August Rei. siis tuli Tõnis Kink ja siis Heinrich Mark. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut. 1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus.1950a hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga taasutma ehk isiklikud kontaktid.1959 a. avanes pagulastel võimalus turistina E külastada. Selleks oli vaja viisat. 1960 a muutusid tähtsaks kultuurikontaktid
annaabi.ee 
