Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
, 60. aastatel.
Luule
Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada
kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid. Pagulase enesetunnetusel on luules 3 eristuvat
avaldusviisi:
·lihtsalt kirjeldada oma seisundit
·end lohutada
·kuulutada vastuhakku
Kirjutati igatsusluuletusi, romantilisi mälestuspilte, idüllilisi värsse ja hümne aga ka sõjalaule,
tõotus-ja needmissalme, poliitilist satiiri. Keskseks jäi rahvuslik tunnetus. Pagulastundeid on
esitatud palju uusromantilise luulena, mis oli jõudnud Eesti kirjandusse sajandi algupoolel.
Modernismi mõjud sagenesid pagulasluules 1950. aastate alguses. Teiseks uuemaks suunaks võiks
pidadaunustatudvanataasavastamist.VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut:
G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu. I ms eelõhtul sündinud kirjanikud said oma esimesi tekste
avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro,
K.RistikivijaArnoVihalemm
annaabi.ee 
