Eesti NSV aastatel 1940-1953
Uue reziimi ülesehitamise edukus sõltus olulisel määral sellest, kui tõhusalt suudeti
tasalülitada vastupanuliikumine. Samuti olid olulisel kohal ka vaimuelu tasalülitamine ja
nõukoguliku majandusmudeli juurutamine.
Külma sõja arenedes ja sellega kaasnenud suuriikide vastasseisus tõusis rahvusvahelisel
areenil senisest teravamalt päevakorrale Balti küsimus, mille üheks osaks oli
pagulastemaatika. Kuna põgenes hinnanguliselt 70 000 90 000 eestlast ja teist
kommunismipõgenikku, siis kasutati seda Moskvale surve avaldamiseks.
Jossif Stalini surm 1953. aasta märtsis tekitas Nõukogude Liidus uue sisepoliitilise olukorra.
Stalini järglased mõistsid, et muudatused impeeriumi valitsemises ja muu maailmaga
suhtlemises on möödapääsmatud. Neid muudatusi vajati ka oma võimupositsioonide
tugevdamiseks. Sel eesmärgil tehti mitmesuguseid ümberkorraldusi ja reforme. Ellu hakati
viima L