ning alles hiljuti pärast külma sõja lõppu ja Jugoslaavia sõja puhkemist. Kuigi Lääne-Euroopa jõukamates ühiskondades elab üle 7 miljoni pagulase, asub suurem osa pagulastest arengumaades. Suurem osa tagakiusatuist ning relvakonfliktide ohvritest ei rända teistele kontinentidele, vaid põgenevad pigem naaberriikidesse. Paljudel väga vaestel riikidel lasub koormus üleval pidada tuhandeid pagulasi. ÜRO Pagulasorganisatsiooni hinnanguil vajas 2000. aastal abi 22 miljonit inimest. Näiteks Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust tänaseks pärineb kõige rohkem põgenikke. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud mitte rikastesse riikidesse, vaid kõige rohkem inimesi on leidnud varjupaiga hoopis naaberriikides Pakistanis, Süürias, Jordaanias, Iraanis ja Guineas. Hinnanguliselt 70% maailma põgenikest elab Aafrikas ja Lähis-Idas. Vaid väga
vahest 35 000-40 000 inimest. Sõja lõpuks oli oma kodumaalt põgenenud kokku 75 000-80 000 eestlast. Kui arvestada, et enne Teist maailmasõda elas väljaspool Eestit maakera eri paikades - Läti, Leedu ja Nõukogude Liit välja arvata -, 25 000-30 000 eestlast, siis pärast sõda oli nende hulk umbes 100 000. Enamik eesti pagulasi suundus Saksamaale. Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni (.International Refugee Organization, IRO) Kokku pakutakse tänapäeval Eesti rahvaarvu kaotuseks Teises maailmasõjas 300 000 inimest ehk rohkem kui veerand maa sõjaeelsest elanikkonnast. Kaotuste hulka on arvatud nii pöördumatud kui ka ajutised kaotused: langenud, teadmata kadunud, hukatud, küüditatud, pagulased, Nõukogude Liitu evakueeritud, riigist ümberasunud baltisakslased ja ccstiroots- lased ning Eesti poolt Nõukogude Liidule pärast sõda loovutada
annaabi.ee 
