Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel
kajastusid jagunesid neljaks:
1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati
ka palju memuaare.
2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude
ühiskonda sisse elanud.
1
3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid.
4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”.
Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks
gruppideks:
1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima
põlvkonna esindajad)
2.) Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel
(keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik)
3.) Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus.
1980. aastate lõpul kujunes ideoloogiliseks sõlmküsimuseks, mitu eesti kirjandust siis olemas
on, kuigi küsimus oli retooriline