internetiteenusepakkujad analüüsivad oma klientide sirvimisharjumusi ning suhtlusportaalid müüvad kasutajate andmeid ilma põhjaliku taustauuringuta kolmandatele isikutele, mistõttu võib sattuda delikaatne info halbade soodumustega isikute kätte. Enam ei saa ennast tunda turvaliselt - sõltume liiga palju teenustest, mis jälgivad ühiskonda igal tehtud liigutusel ning sammul. Lisaks privaatsusele on kannatada saanud ka riigi julgeolek, mis on tugevas seoses süveneva pagulaskriisiga. Piirid on lahti, immigrandid esindavad end sõjapõgenikena ning Eesti võtab nad südamerahuga vastu ilma põhjaliku taustauuringu teostamiseta. Kuidas me saame olla kindlad, et riiki ei ole elama asunud näiteks grupp inimesi mõnest terrorismi õhutavast grupeeringust? Ei saagi, kuna riigil puudub rahuldav ülevaade sisse voolavatest "sõjapõgenike" taustast. ISIS on väitnud, et nad on saatnud oma sõdalasi erinevatesse Euroopa riikidesse pagulastena, et ette valmistada suuremat
mille tagajärjel pilvelõhkujad hävinesid. Lisaks lendas kolmas lennuk Washingtonis asuvasse Pentagoni, mis on üks maailma kõige turvatumaid hooneid. Kas see päriselt ka nii juhtus on juba teine küsimus, aga pärast neid sündmusi kuulutas USA tollane president G.W.Bush terrorismile sõja, mis pole siiani lõppu leidnud. Siiani toimuvad terrorirünnakud üle maailma. Viimasel ajal pälvib palju tähelepanu islami äärmusrühmitus ISIS, keda kahtlustatakse ka pagulaskriisiga oma terroristide Euroopasse saatmises. Selle aasta jaanuaris toimus Prantsusmaal tulistamine, mille teostajateks olid Al qaeda rühmituse liikmed. Õnneks Eestis pole veel sääraseid juhtumeid toimunud.KOKKUVÕTE Eesti Vabariik kulutab 2% oma sisemajanduse koguproduktist sellele, et tunneksime ennast tänaval kõndides või õhtul peale tööd või kooli kodus telekaees istudes turvaliselt. Kuna Eesti on niivõrd väike riik, siis läheb meil enda kaitsmisega raskeks.