Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Laaban : tema loomingu maailmavaade oli sürrealism,iroonia,alltekstid,täpne sõnavalik viitavad selgetele taotlustele. Laaman oli kosmopoliit,tema puhul polnud oluline ei riik ega rahvas. Ta ei suhelunud ta ülejäänud pagulaskirjanikega. Helbemäe: domineerib psühholoogiline realism, ajaline perspektiiv ulatub keskajast- tänapäevani,peamised tegevuskohad on tallinn ja tartu.Kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost, ajateenistuses viibides kirjutas kuldemängu mille saatis Eesti Ringhäälingule. 3. Nõukogude Eesti kirjandus. Eestis ilmunud kirjandus- eesti nõukogude kirjandus, oli mõjutatud järgmistest teguritest: 1) kirjastused riigistati 2)
Kontrolliti, kas looming vastab sotsrealismile, mitte vastavad teosed ja kirjanikud tembeldati natsionalistideks (nt Friedebert Tuglas). Sula aja saabudes said siinsed kirjanikud, kes vahepeal ei saanud oma loominguga tegelda edasi oma loominguga tegelda, kuigi realism ei kadunud kuhugi. Üldine jäik ettekirjutus muutus lihtsamaks. Sula aja muutused: · Kirjandusteostesse jõudsid ka lähiajaloo sündmused. · Võimalikuks sai esimeste tagasihoidlike kontaktide loomine pagulaskirjanikega. Eesti kirjanikel sai võimalikuks oma teoste avaldamine. 60-datel kerkib esile uus põlvkond, nn ,,kassetipõlvkond". Tegemist oli enamasti luuletajatega. Teoseid avaldati väikestes raamatutes, mõnikord avaldati ka mitu raamatukest, mis olid omakorda väikese karbikese sees. Kasseti põlvkonna kõrval kerkisid esile ka Ellen Niit ja Jaan Kross. Uued proosaautorid: Mati Unt (,,Hüvasti kollane kass"), Enn Vetemaa, Arvo Valt
annaabi.ee 
