Näiteks süüdati alles hiljuti Vao külas oleva pagulaskeskuse hoone, kus viibisid ka väiksed lapsed. Seda uudist kuuldes olin šokeeritud, et keegi meie kaasmaalastest on tõesti valmis minema nii kaugele. Pagulane on sõjapõgenik, jäädes seejuures siiski inimeseks. Isik, kes taolise kuriteo toime pani, on ilmselt kaotanud viimsegi inimlikkuse ning taktitunde. Taoline juhtum ei piirdu kahjuks vaid Eestiga, kuna veidi aega hiljem kordus ajalugu Saksamaal, väikses linnas asuvas pagulaskeskuses, mille süütamise tagajärjel sai vigastada palju inimesi. Meie rahvas on mures Eesti tuleviku pärast ning kardetakse seda, kas meie keel ning kultuur veel paarikümne aasta pärast eksisteerib. Oleme harjunud süüdistama sõjapõgenikke vägistamistes, vene keelt kõnelevaid eestlasi meie keele rüvetamises, homoseksuaalseid inimesi abielutava rikkumises ning leidma muid absurdseid etteheiteid. Millest me siiani pole
............................................................................................. 15 Kokkuvõte............................................................................................................. 16 Kasutatud allikad:................................................................................................. 17 Sissejuhatus 05.-09.10.2015 käisin vaatluspraktikal Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Külastasin erinevaid hooldus-, laste- ning perekodusid. Käisin ka pagulaskeskuses ja kodutute varjupaigas. Samuti külastasin erivajadustega laste kooli. Nendes asutustes nägin, mida konkreetselt teeb 2 sotsiaaltöötaja, millised tal on kohustused ja töö ülesanded. Peale vaatluspraktikat muutus ka minu arvamus sotsiaal tööst. Enne seda, mina mõtlesin, et sotsiaaltöötaja ainul käib vaatamas ja kontrollimas peresid ja kodud, mis on riskis, täidab erinevaid dokumendid ja suunab
annaabi.ee 
